Arvjada mõiste ja üldliige

Definitsioon

Arvjada on funktsioon, mille määramispiirkond on naturaalarvud. Jada liikmeid tähistatakse a1,a2,a3,a_1, a_2, a_3, \ldots ja üldliige ana_n annab valemi, mille abil arvutada iga liige järjekorranumbri nn järgi.

Näide

Kui an=3n1a_n=3n-1, siis a5=351=14a_5=3\cdot5-1=14.

Õpitulemused

  • selgitab funktsiooni mõistet ja üldtähist ning funktsiooni uurimisega seonduvaid mõisteid
  • kirjeldab graafiliselt esitatud funktsiooni omadusi; skitseerib graafikuid ning joonestab neid nii paberil kui ka arvutis
  • leiab valemiga esitatud funktsiooni määramispiirkonna, nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonna nii algebraliselt kui ka arvutis; kontrollib, kas funktsioon on paaris või paaritu ja analüüsib arvutipõhiselt nende graafikute sümmeetria omadusi
  • kirjeldab funktsiooni y = f(x) graafiku seost funktsioonide y = f(x) + a, y = f(x + a), y = f(ax), y = a·f(x) graafikutega, visualiseerib vastavaid seoseid arvutis konkreetsete näidetega
  • selgitab arvjada, aritmeetilise ja geomeetrilise jada ning hääbuva geomeetrilise jada mõistet
  • selgitab aritmeetilise ja geomeetrilise jada üldliikme valemeid ning tuletab nende jadade n esimese liikme summa valemid ning hääbuva geomeetrilise jada summa valemi
  • selgitab jada piirväärtuse olemust ning arvutab piirväärtuse; teab arvude π ja e tähendust
  • tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis lahenduvad aritmeetilise ja geomeetrilise jada abil. Tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab, hindab ja esitleb saadud tulemusi

Eeldused

Harjuta seda teemat