Graafiku teisendused f(x)+a, f(x+a), f(ax), a·f(x)

Definitsioon

Graafiku y=f(x)y=f(x) teisendused:

f(x)+a — nihe u¨les/allaf(x+a) — nihe vasakule/paremalef(x)+a \text{ — nihe üles/alla} \qquad f(x+a) \text{ — nihe vasakule/paremale}
af(x) — venitus/kokkusurumine vertikaalseltf(ax) — venitus/kokkusurumine horisontaalselta\cdot f(x) \text{ — venitus/kokkusurumine vertikaalselt} \qquad f(ax) \text{ — venitus/kokkusurumine horisontaalselt}

Näide

Kui f(2)=5f(2)=5, siis g(x)=3f(x)g(x)=3f(x) korral g(2)=35=15g(2)=3\cdot5=15.

Õpitulemused

  • selgitab funktsiooni mõistet ja üldtähist ning funktsiooni uurimisega seonduvaid mõisteid
  • kirjeldab graafiliselt esitatud funktsiooni omadusi; skitseerib graafikuid ning joonestab neid nii paberil kui ka arvutis
  • leiab valemiga esitatud funktsiooni määramispiirkonna, nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonna nii algebraliselt kui ka arvutis; kontrollib, kas funktsioon on paaris või paaritu ja analüüsib arvutipõhiselt nende graafikute sümmeetria omadusi
  • kirjeldab funktsiooni y = f(x) graafiku seost funktsioonide y = f(x) + a, y = f(x + a), y = f(ax), y = a·f(x) graafikutega, visualiseerib vastavaid seoseid arvutis konkreetsete näidetega
  • selgitab arvjada, aritmeetilise ja geomeetrilise jada ning hääbuva geomeetrilise jada mõistet
  • selgitab aritmeetilise ja geomeetrilise jada üldliikme valemeid ning tuletab nende jadade n esimese liikme summa valemid ning hääbuva geomeetrilise jada summa valemi
  • selgitab jada piirväärtuse olemust ning arvutab piirväärtuse; teab arvude π ja e tähendust
  • tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis lahenduvad aritmeetilise ja geomeetrilise jada abil. Tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab, hindab ja esitleb saadud tulemusi

Eeldused

Harjuta seda teemat